Tallinna tehnikaülikooli dotsendi Hendrik Volli sõnul pole saladus, et renoveeritud ja uute pakettakendega varustatud paneelmajades hakkab sageli levima tervisele ohtlik hallitus, sest korralikku ventilatsiooni seal tavaliselt ei ole.
«On üsna tavaline, et äsja renoveeritud majas on hea soe, kuid hallitab ja sotsiaalministeerium maksab selle kõik kinni,» lausus Voll energiasäästu käsitleval foorumil rahvusraamatukogus.
Vanades paneelmajades on paneelid sageli nihkes, nii et õhuavad on kinni. Teiseks tehakse pakettaknad ilma tuulutusavadeta. Ja harvad pole juhtumid, kus inimesed ise tuulutusavad kinni topivad.
Volli sõnul eritab neljaliikmeline pere ööpäevas 7-9 liitrit niiskust, mis peab kuidagi ruumist välja saama. Vastasel korral kondenseerub see seintel, tekitades niiskuskahjustusi ja põhjustades hallitust, mis omakorda võib tekitada allergiat ja teisi tervisehädasid.
Kuna ka inimesed ise eritavad oma elutegevusega niiskust, siis tekib sellistes korterites sageli hallitus, mis omakorda võib põhjustada allergiat ja muid tervisehäireid. Ainuõiget lahendust pole teadlase sõnul seni veel leitud, akna lahtihoidmise kaudu tuulutamine on aga väga energiamahukas.
Ka paljud eramute ja kontorihoonete ehitajad hoiavad Volli sõnul ventilatsiooni pealt kokku. Kokkuvõttes võib see aga tarbijale kallimaks minna. Ligi 90 protsenti oma ajast veedab inimene sisetingimustes, seetõttu on sisekliima väga tähtis ja energiasäästu ei tohiks saavutada sisekliima arvelt. Inimese tervise ja mõnusa enesetunde seisukohast on seega kvaliteetse ventilatsioonisüsteemi paigaldamine eluruumi igati mõistlik otsus.
Tänapäevaseid
ehitustehnoloogiaid
ja võimalusi
arvestades
ei saa
elumajas
loota
ainult
loomulikule
õhuvahetusele.
Traditsiooniliselt
on
siseõhu
ventileerimiseks
kasutatud
aknaid
ja
uksi,
samuti
täidavad
vanemates
majades
kasutatud
siseõhu
väljatõmbefunktsiooni
ahjud
ja
kaminad.
See
aga ei
pruugi
olla
efektiivne
ega
piisav.
Lisaks
loomulikule
õhuvahetusele
soovitavad
asjatundjad
kasutada
sissepuhke
ja väljatõmbe
sundventilatsiooni,
mis on
varustatud
soojustagastisega
ja võimaldab
energiat
kokku
hoida.
Elamu
sisekliima
on
kompleksne
mõiste.
See ühendab
endas
õhu füüsikalised
parameetrid
(temperatuur,
niiskus,
õhuliikumise
kiirus),
saasteainete
sisalduse,
müra
ja
mitmed
psühhosotsiaalsed
tegurid.
Õhurežiimi
kontrolliks
peaks
ruumis
olema
korralik
termomeeter
ja
niiskusemõõtja.
Sirje Niitra
Postimees
Küsi lisa: 6 411 977 või 555 63 500
