2020. aastast tohib ehitada vaid nullilähedase energiatarbimisega hooneid

Euroopa Parlament võttis täna vastu uue hoonete energiatõhususe õigusakti, mis aitab tarbijatel vähendada energiaarveid ja ELil tervikuna saavutada kliimamuutuste eesmärk — vähendada 2020. aastaks energiakasutust 20% võrra.

Liikmesriigid peavad kohandama siseriiklikke ehitusalaseid õigusakte selliselt, et alates 2020. aasta lõpust ehitatud hooned vastaksid kõrgele energiasäästlikkuse tasemele, vahendab Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis.

Olemasolevad hooned tuleb võimalusel ajakohastada.

Hoonete energiakulud moodustavad 40% liidu energia kogutarbimisest, olles sellega Euroopas suurimaks emissiooniallikaks. Hoonete energiatõhususe parandamine aitab seega saavutada CO2 emissioonide vähendamise eesmärke. Uus energiatõhususe direktiiv sätestab uutele hoonetele energiatõhususe nõuded ja olemasolevatele hoonetele miinimumnõuete rakendamise. Liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed, et saavutada need eesmärgid kulutõhusalt

Kõrgemad standardid uutele hoonetele

2020. aasta lõpust ehitatavad hooned peavad olema kõrge energiasäästlikkuse tasemega ning kasutama suurel määral taastuvenergiat. Ametiasutuste hoonete projektid peavad neid nõudmisi täitma juba kaks aastat varem. EL eelarvest kaetakse osa vajalike muutuste läbiviimise kuludest.

Olemasolevate hoonete ajakohastamine

Võimalusel tuleb olemasolevate hoonete energiakasutust parandada suurte renoveerimistööde käigus. Omanikke julgustatakse renoveerimise käigus paigaldama nö “tarku mõõdikuid” ning asendama soojaveetorustiku ning kütte- ja kliimasüsteemid kõrge tõhususega alternatiividega nagu soojuspump. Lisaks nõutakse boilerite ja kliimaseadmete regulaarset ülevaatust.

Teisipäeval teisel lugemisel vastu võetud direktiiv on osa laiemast energiatõhususe seadusandlikust paketist. Parlamendi raporti koostas Rumeenia sotsiaaldemokraat, EP saadik Silvia-Adriana Ţicău. Energiatõhususe märgise kujunduse raporti vastuvõtmist hääletab EP kolmapäeval, 19 mail 2010.

Toimetas: Bianca Mikovitš
Maaleht 2010

 

Klassikaline nullenergiamaja tarbib sama palju energiat, kui ta ise toodab. Madalenergiamaja on hoone, mille kütte netoenergiavajadus ei ületa 40-50 kWh/m2 aastas.

Passiivmaja on madala energiatarbimisega hoone, mille puhul on täidetud järgmised Saksamaa Passiivmajainstituudi välja töötatud tingimused: hoone kütte ja jahutuse netoenergia vajadused on väiksemad kui 15 kWh/m2 aastas või võimsus väiksem kui 10 W/m2; hoone primaarenergiavajadus on väiksem kui 120 kWh/m2 aastas.  

VTT (Technical Research Centre of Finland) on välja töötanud tingimused Lõuna-Soome jaoks, kus hoone kütte ja jahutuse netoenergia vajadused on väiksemad kui 20 kWh/m aastas ning hoone primaarenergiavajadus on väiksem kui 130 kWh/m2 aastas.  

Eestis praegu kehtivate standardite järgi ehitatavate hoonete kütte netoenergiavajadused on suurem kui 100 kWh/m2 aastas. Passiivmajal puudub aktiivne küttesüsteem, soojusenergiat vajatakse vaid ventilatsiooniõhu soojendamiseks ja sooja tarbevee tegemiseks.

U-väärtus 0,1 W/m2K eeldab Eesti kliimas umbes 30-40 cm paksust soojusisolatsioonikihti.

Ehkki passiivmajade projekteerimise standardid Eestis praegu veel puuduvad, on olemas kõik eeltingimused madalenergia- ja passiivmajade projekteerimiseks, vaja on vaid tellijaid.

Pane tähele:

Passiivmajal mitu eelist tavamaja ees: parem sisekliima, ühtlane temperatuur ruumides, külmade pindade puudumine, tuuletõmbuse puudumine, parem heliisolatsioon, kuni 10 korda väiksemad küttekulud, väike süsiniku jalajälg, sõltumatus energiahindade tõusust, kuni 30% kõrgem väärtus järelturul.